« Tagasi

Värskas avati presidendi osavõtul Petserimaa Vabadussõja monument

Värskasse püstitatud Petserimaa Vabadussõja monumendi avamise pidulikul tseremoonial osalesid nii president Kersti Kaljulaid kui ka Riigikogu esimees Henn Põlluaas.

 

Kohal olid kaitseväe juhataja Martin Herem, paljud Riigikogu liikmed ning valitsuse esindajana kultuuri- ja haridusminister Tõnis Lukas, kaitseliidu Võru ja Põlva malevate ning siin teenivate liitlaste liputoimkonnad ja sajad pealtvaatajad, kellele monument tähenduslik. Monumendi püstitamisega tasus Eesti rahvas auvõla ligi 350 Petserimaa rindel Vabadussõjas hukkunu ees. Langenute nimed luges tseremoonial ette kaitseväe reservohvitser ja Riigikogu liige Raivo Tamm. Nende mälestuseks kõlasid ka aupaugud. Sellele järgnes kombekohane monumendi pühitsemine ning Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi, Setomaa ülemsootska Rein Järvelille, vallavanema Raul Kudre ja Riigikogu Setomaa toetusrühma esimehe Priit Sibula sõnavõtud. President märkis oma kõnes, et monument on mälestussammas kõigile neile, kes nende võidukate hommikute nimel oma eluga riskisid või oma elu andsid. „See sammas on ausammas meie vabadusele," ütles riigipea. „Need kangelased, kelle nimed siin täna ette loeti, väärivad seda, et hoiame alles oma nii raskesti tulnud iseseisvuse, mille suutsime vereta taastada. Tervitan kõiki meie üksusi kodust kaugel Afganistanis, Iraagis ja Malis. See, mida te teete, on teie kohustus nende langenute ees. Nii nagu on ka meie diplomaatide igapäevane töö rahvusvahelistes organisatsioonides hoida meie liitlassuhteid, meie partnerlust selleks, et langenud ei oleks langenud asjata." President edastas ka tervituse peaminister Jüri Rataselt, kes oleks pidanud olema avamisel, ent seisis mujal meie väärtuste liidu eest. „Ta palus edasi anda ka oma tervitused. See on meie kohus ja me teeme seda iga päev – tema, mina, kõik meie diplomaadid ja sõdurid," sõnas Kaljulaid. President pöördus ka meie Riigikogu liikmete poole: „Me vajame kiiret internetti, häid ja korras teid ka siin, kauges Eesti nurgas, sest ka nii mälestame ja hoiame hinges seda püha, millele täna mõtleme." Monument kui ühendaja Setomaa vallavanem Raul Kudre heitis pilgu meie maanurga ajaloole ja rõhutas selle keerukust. „Me oleme suutnud hoida suures maailmas ja imearmsas Eestis enda kultuuri, keelt ning saanud oma valla," ütles vallavanem. „ Meiega pole kunagi kerge olnud. Ju me siis mõtleme seto keeles, millest kõik aru ei saa, ja me teeme asju omamoodi, aga siiski tulemuslikult." „Petserimaa vabadussammas on üks vähestest Vabadussõja mälestusmärkidest, mis oli siiamaani püstitamata. Nüüd on ta olemas, aga ma arvan, et selle püstitamise eelduseks on paar tähtsat asjaolu. See, et viimase haldusreformiga moodustati Setomaa vald ja et on olemas eestvedajad," kõneles vallajuht, kes peab ausammast ka Setomaa valla ühendajaks. Vallavanem tänas Setomaa valla moodustamise eest Eesti Vabariigi valitsust ning kohalikku tulihingelist setot Hõrna Aaret, kes on oma järjepideva eestvedamisega kõiki innustanud ja kaasanud. „Tulemus on teie ees!" Monumendi avamise järel toimus pidulik läbimarss ausamba väljakult Põhjalaagri endises asukohas oleva taastatud kindral Reegi suvilani. Marsil osales ka Kaitseliidu Võru maleva ratsaüksus. Petserimaa Vabadussõja monument on Värskasse püstitatud skulptor Roman Haavamäe 1938. aastal valminud ajalooliste kavandite ja fotode järgi ning see on kõigist Eestis taastatud Vabadussõja monumentidest erilisema saatusega. Algselt pidi monument leidma koha 1940. aastal Petseri linna Vabaduse pargis, kuid Nõukogude okupatsioonivõim nurjas selle püstitamise koguni kahel korral – nii 1940. kui ka 1944. aastal. Esimest korda saigi monument tervikliku kuju alles 80 aastat hiljem juba uues asukohas Setomaa uues vallakeskuses Värskas. Kuna esimese monumendi püstitamise vahendid kogus ausamba püstitamise komitee annetustena peamiselt Petseri linnakodanikelt, ehib austusavaldusena samba jalami paremat külge Petseri linna vapp. Taastatud monumendi püstitamine Setomaale Värskasse on rahastatud põhiosas Eesti riigi- ja Setomaa valla eelarvest ning olulisel määral ka ligi 300 eraannetaja toel. Monument koos ümbritseva väljaku ehitusega läks maksma ligi 300 000 eurot.

INDREK SARAPUU, valla kommunikatsioonispetsialist