« Tagasi

Värskas avati leelo saatel sadam koos promenaadiga

Värska sai juurde ühe olulise maamärgi ja seda otseses mõttes, sest sadama kohta on nii kõige õigem ja täpsem öelda.

 

Sadama avamine oli pidulik ja samas ka lustakas sündmus, mis päädis kahe kapteni elegantse vettehüppe ning Lauri Saatpalu ja Peeter Rebase kontserdiga sadamakail. Ilm oli kaunis ja meelitas kohale sadu inimesi nii lähedalt kui kaugelt. Valmis ei saanud ainuüksi sadam, vaid ka sadamani viiv ja mööda Värske lahe kallast kulgev promenaad. Sündmus algas Värska allika pühitsusega, milleni vastvalminud promenaad ka viib. Veepühitsuse viis läbi Värska Püha Jüri õigeusu koguduse ülempreester isa Andreas Põld. Kui allika, millel on samuti pikk ajalugu, mis pajatab ka sellest, kuidas sealt võetud veega lausa karastusjooke Värska rahvale valmistatud, vesi pühitsetud sai, liiguti leelokoori Verska Naase' ja kirikulaulu saatel sadamaehitiste suunas. Avatseremoonia juht oli Ahto Raudoja, kes tervituskõnesid ja esinejaid muheda setokeelse jutuga sisse ja välja juhatas. Ta ei jätnud ka märkimata, kui oluline on olnud naiste leelo roll ja seotus kohaliku piirkonnaga, sealhulgas sadamaga. Sadama maksumus 700 000 eurot Oma tervituskõnes andis Setomaa vallavanem Raul Kudre põhjaliku ülevaate sadama ehitusest. Ta märkis ära, et sadama maksumuseks kujunes ligi 700 000 eurot ja et sadamataristut tuleb veel täiendada tankimisvõimalusega. „Sadamat asuti projekteerima 2016. aastal ning detailplaneering kehtestati 2017. aasta juulis," märkis vallvanem. „Avatud hange sadama ja promenaadi ehituseks kuulutati välja 2019. aasta septembris ja leping ehitaja Jaagor Gruppiga sõlmiti detsembris. Sadama maksumuseks kujunes 583 227 eurot, projekteerimine ja uuringud 36 000 eurot. Sadamahoone, mis kuulus Teliale, osteti 26 000 euro eest. Veel valmiva tankla maksumuseks kujuneb 35 000 eurot. Kõik kokku aga 695 000 eurot, millest EST-RUS projekti toetus on 435 538 eurot. Promenaadi maksumuseks kujunes aga 189 834 eurot. Sotsiaaldemokratlik erakond seisis 400 000 euro eraldamise taga." Pikemalt peatus vallavanem sadama lähi- ja kaugemal ajalool, kus muuhulgas mainis, et sadama kohta palju andmeid pole, sest ta oli suurtest nn kaubateedest kaugel. Kuid 1927–1928. aastal, kui ehitati Põhjalaagrit, muutus sadam tähtsaks ja pandi käima regulaarne laevaliiklus: alguses kaks, hiljem kolm korda nädalas, pluss kaubavedu. Sadam oli ka peatuskohaks Peipsi laevastiku sõjalaevadele. Lõigati linti, tänati tegijaid Pärast vallavanema kõnet lõigatigi pidulikult läbi Värska sadama lint. Linti lõikama olid palutud Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi esindajana Riina Vaap, sadama kapten ja Seto Line esindaja Mart Linnus ja mitmeti sadama rajamise eest seisnud riigikogu liige ja ka endine Euroopa parlamendi liige Ivari Padar ning Setomaa vallavanem Raul Kudre. Siis oli aeg taas ülempreestri käes, kes ka sadama veega sisse pühitses. Järgnes Setomaa ülemsootska ja Setomaa vallavolikogu esimehe Rein Järvelille sõnavõtt, kes muuhulgas märkis, et nägi unes Pekot, kes talle teatanud, et sadama avamisele tuleb palju rahvast ja ilm on ilus, mis vastas ka igati tõele. Seejärel kutsus päevajuht ükshaaval ette koostööpartnerid, kes on olnud abiks Värska sadama ja promenaadi ehitamisel ja projekti elluviimisel: projekteerija Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ esindajana Urmas Nugin, ehitaja Jaagor Grupp OÜ esindaja Ingmar Kiidjärv, omanikujärelevalve teostaja Infragate Eesti AS ja Kalmar Kramp, projektijuht Gravitas Consulting OÜ esindaja Helena Musthallik, Common Peipsi II projekti kokkukirjutaja Gravitas Consulting OÜ ja Tanel Mätlik, rahastajatena Ivari Padar sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ja Eesti-Venemaa piiriülese koostöö programmi esindaja Riina Vaap ning sadama haldaja Seto Line OÜ esindaja Toomas Sein. Kõigile neile jagati meeneid, mis jäävad sündmust meenutama ja väljendavad kõige paremas mõttes vallarahva tänulikkust. Meened andis üle vallavanem. Erikingituse sai kohapealne ehitaja ja ideede generaator Rain Koppel. Järgneski sündmuse vabam osa, kus nauditi Lauri Saatpalu laulu ja Peeter Rebase pillimängu, joodi kihisevaid ja vähem kihisevaid jooke, lasti suupistelauas hea maitsta ning söödi torti.

INDREK SARAPUU, valla kommunikatsioonispetsialist