Varajane jää on õhuke ja inimest ei kanna
Miinuskraadidega tekib veekogudele jää, mis ahvatleb hasartseid kalamehi ja pakub uudishimu lastele. Tuleb arvestada, et turvalise jääkaane tekkimine vajab kõvemaid külmakraade, mis kestaks vähemalt kümmekond päeva. Sügis-talvises Eestis on ilm heitlik, kus miinuskraadid vahelduvad plusskraadidega ning seegi võib turvalise jää tekkimist pidurdada. Liiga vara veekogu jääle tikkumine võib lõppeda karmi õnnetusega, sest õhuke jää murdub järsku ning külma vette vajuval inimesel on tagasi kõvale pinnale saamine äärmiselt raske. Sattudes vette, mille temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli, peab tavalises füüsilises vormis täiskasvanu vastu kuni 10 minutit, laps kaotab teadvuse veelgi varem. Eelmine aasta oli laste uppumiste poolest äärmiselt kurb, vette jättis elu 4 last.
Räägi lastega, veendu ohutuses!
Kutsume vanemaid juba varakult jääga seotud ohud lastele üle rääkima, keelama ilma täiskasvanuteta jääle mineku ja hoidma väiksematel veekogude läheduses alati silm peal. Kalameestel või jääalade sportlastel on vaja enne tegutsemist jääoludega hoolikalt tutvuda ning kasutada jääle minnes turvavarustust. Tuleb meeles pidada, et täiesti turvaline on ühtlaselt terve jää, milles pole lõhesid või pragusid ning mille paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Kusjuures sõltuvalt veekogu eripäradest ei pruugi seegi paksus olla piisavalt turvaline. Päästeamet võib lähtuvalt ilmaolude muutlikkusest jääle mineku keelata, millest avalikkust meedia kaudu teavitatakse.
Uus ILM+ jääkaart
Jääolude kohta leiab külmal ajal infot keskkonnaagentuuri riikliku ilmaäpi ILM+ uuelt jääkaardilt. ILM+ jääkaardile sisestavad värskeid andmed ennekõike päästjad, kes välja valitud veekogudel jää paksust mõõtmas käivad. ILM+ jääkaart on siiski informatiivne ning turvagarantiisid ei anna. Jääle mineku ohutuses peab iga jääle mineja ise veenduma ning vastutab enda ning kaaslaste eest. lmaäpi saab alla laadida siit: https://www.keskkonnaagentuur.ee/ilmpluss, jääkaart eraldi asub aadressil https://jaakaart.envir.ee/hetkeseis. Tähelepanu! Veendu, et kasutad ILM+ äpi uuemat verisooni, sest muidu kõik jääkaardi funktsionaalsused ei tööta.
Jääl liikumise meelespea:
- Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
- Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda.
- Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja- või kanalisatsiooni suubumiskohas.
- Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
- Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
- Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
- Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
- Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.
Talvisel ajal juhtuvad veekogudel õnnetused siis, kui ollakse liiga enesekindel ja ohte ei võeta tõsiselt. Uppumisohtu kasvatab turvavarustuse mittekasutamine. Kaugemale jääle minnes tuleb kaasa võtta jäänaasklid, veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.
Marek Kiik
Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht