Kuhu tüürib maailma ja Eesti majandus ning kuidas mõjutab see kagunurgas tegutsevaid ettevõtjaid? Neile küsimustele otsisid 8. aprillil Setomaa Arenguprogrammi toel toimunud Setomaa ettevõtluspäeval vastust siinsed ettevõtjad ja ettevõtlushuvilised.

Soojenduseks tegi majatuuri Värska Kuurortravikeskuse juhataja Kairi Ustav. Värskelt remonditud maitsekad toad tekitasid elava mõttevahetuse sanatooriumi sihtrühmade üle ning osalejad püüdsid end paigutada kliendi kingadesse.

Seminaril jagas Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots infot maakonnas käsil olevatest suurematest projektidest ning ettevõtluse tugimisest. Maakonda iseloomustavatest numbritest selgus nii mõndagi mõtlemapanevat. Kui Eesti on jõudmas oma keskmiste näitajate poolest arenenud riikide hulka, siis neid numbreid veab üles pealinn. Euroopa Liidu toetused, mis on mõeldud piirkondlike erinevuste ühtlustamiseks, ei ole oma eesmärki täitnud ja pigem on käärid Tallinna ja ääremaade vahel suurenenud. Sama kajastub ka palgastatistikas. Võrumaal on üle 90% ettevõtetest mikroettevõtjad, st töötajaid on alla kümne. Kõige rohkem inimesi töötab teenindusvaldkonnas ning väikseim on hõivatus põllumajanduses. Maakonna ligi 3000 ettevõttest maksab tööjõumakse vaid 1300, mis näitab, et ettevõtlusega tegeletakse tihti palgatöö kõrvalt. Tiit Tootsi sõnul on tunnetatav, et siinsetel ettevõtjatel on lisaks kasumi teenimisele, mis on iga äriühingu esmane eesmärk, väga tugev missioonitunne.

Majandusteadlane ja praegu Bigbank peaökonomist Raul Eamets tõi ekraanile hulganisti tabeleid ja diagramme, mis kõnelesid Euroopa majanduse mahajäämusest Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast. Trendid näitavad, et peagi on maailma suurimad majandused Hiina ja India. Tugevate alusteadmistega teaduspotentsiaali ei osata Euroopas viia reaalmajandusse. Kallis energia, geopoliitilised riskid, vananev elanikkond ning sõltuvus tehnoloogiate impordist. Poliitikate muutmine ehk selle suure laeva pööramine ei ole lihtne. Samad küsimused tuleb lahendada Eesti tasandil. Jätkuv intresside langus on positiivne, aga hakkama tuleb saada inflatsiooniga, mida Eesti oma otsustega suuresti ise tekitab. Tööpuudus on stabiilselt alla 8%, tööjõud on kallis ja surve palkade kasvuks püsib. Samas on tööjõu tootlikkus järsult langenud. Meie majanduse struktuur on muutunud, st teenuste eksport on järele jõudnud kaupade ekspordile. Tavaliste kaupade tootmises ei ole Eesti enam konkurentsivõimeline. Kasvanud on turismi-, transpordi- ja IT-teenuste eksport.

Hea võimalus oli kogenud eksperdilt küsida, et mida see kõik Setomaa jaoks tähendab. Suurt tööstust siia rajada ei ole võimalik, kui mõtleme enda keskkonnale ja väiksele inimeste arvule. Ühises arutelus jõuti järeldusele, et tehakse õigeid asju – tuleb kasvatada puhast toitu, arendada turismi, hoida kultuuri ja keskkonda. Kuni töötab internet ja on alles kool, on elu võimalik ka siin piiriäärses kauges kandis.

Signe Roost
Ettevõtlusspetsialist

Foto: Signe Roost