Kas teadsite, et pakendijäätmete sorteerimine on Eestis kohustuslik juba 2007. aastast? Pakendijäätmete muudest jäätmetest eraldi kogumine on mõistlik ja vajalik ning kõik algab suhtumisest, et pakendid ei ole prügi, vaid eeskätt ressurss, mida tuleb võimalikult palju kordi kasutada. Alustada võiks kõige lihtsamast ehk koguda segaolmejäätmetest eraldi vanapaber ja pakendid, juba pakendid moodustavad segaolmejäätmetest ca 60%.

GAILI EDING, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) turundus- ja kommunikatsioonijuht

 

Mis on pakend?

Pakend on see, mis tuleb toote ümbert ja jääb üle toote kasutamisest. Kõikidel on võimalus pakendid tasuta ära anda, sest nende kokku kogumise ja taaskasutusse suunamise eest on tootjavastutusorganisatsioonidele tasunud kaupade tootjad ja maaletoojad. Setomaal on pakendite kogumine korraldatud läbi avaliku konteinerpargi. Kokku on oma konteineritega väljas 3 pakendite kogumise ja ringlusesse suunamisega tegelevat organisatsiooni: Eesti Pakendiringlus (EPR), Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisastoon OÜ (TVO), viimane on Setomaale paigutanud 9 pakendipunkti.

Pakendikonteinerisse võib panna eri materjalidest pakendid. Sinna sobib plastik, kile, paber, papp, klaas ja metall, alates kommipaberitest kuni klaaspurkide ning hakklihakarpideni. Eri liiki pakendid jõuavad sorteerimisliinile, kus need eraldatakse materjalide kaupa ja suunatakse taaskasutusse.

Kodus sorteerides tuleb olla tähelepanelik, et pakendid oleksid tühjad ja puhtad, sest ainult nii saab neid suuremas mahus suunata taaskasutusse. Jogurtitopsid, supipurgid ja salatikarbid võib vähese veega läbi loputada, nõudepesuvahendiga ei pea neid pesema. Erinevaid pakendeid ei tasu üksteise sisse panna, sest sorteerimisliinil on neid väga keeruline ja ajamahukas taas eraldada. Suuremamahulised pakendid tasub enne konteinerisse asetamist kokku murda või tükkideks teha, sest nii mahub konteinerisse rohkem pakendeid.

Mis saab pakenditest edasi?

Tänasel hetkel suudab TVO kogu elanikkonna pakendivoost ringlusesse suunata umbes 50 %. Näiteks plastidest sorteeritakse välja kõvad plastid (kanistrid, ketšupi- ja majoneesipudelid, kodukeemia ja lihatoodete pakendid, jogurtitopsid jne), mis lähevad purustamisele, granuleerimisele ja seejärel tehakse neist uued tooted. Ringlusesse saab suunata ka pehmeplasti (krõpsu- ja kommipakendid, termoplastist karbid, leivakilekotid jms). Vanapaberist läheb ringlusesse 90% ning klaasi saab pea lõputult taaskasutada.

Oluline on, et pakendid oleksid teistest olmejäätmetest eraldi kogutud ja rikkumata. Kahjuks piisab ka ühest inimesest, kes kogu teiste tehtud töö oma valede jäätmetega rikub. Sel juhul läheb raisku kogu avaliku pakendikonteineri sisu, sealne materjal jääb taaskasutamata ja seda käsitletakse kui selgaolmejäädet.

Igal pakendikonteineril on peal info selle kohta, kes vastava konteineri tühjendamise eest vastutab. Vahel võivad konteinerid ootamatult kiiresti täituda ja siis tasub alati sellest konteineril olevale telefoninumbrile helistades teada anda, eesmärk on ikkagi see, et inimesed saaksid oma pakendid alati pakendikonteinerisse panna. Avaliku pakendipunkti ümbruse korrashoiu eest vastutab aga kohalik omavalitsus. Kokkuvõttes on tegemist kohaliku omavalitsuse, tootjavastutusorganisatsioonide ning elanike koostööga.

Kõik peavad panustama

Möödunud aastal selgus mitme uuringu kaudu, et kuigi Eesti inimesed peavad ennast väga keskkonnasõbralikuks, siis tegelikus käitumises see veel ei kajastu. Midagi peab muutuma ja jõuliselt, ainult nii suudame oma elukeskkonna säilimiseks midagi ära teha. Suur osa inimestest elab meil ajaloolise pärandi tõttu uskumuses, et jäätmed on kasutu prügi, mis tulebki tasuta ära viia ja ära peita.

Keskkonna seisukohast on aga ülioluline, et elanikud võimalikult palju jäätmeid sorteeriksid. Täname ja tunnustame kõiki, kes mõistavad jäätmete liigiti sorteerimise vajalikkust, sorteerivad ja aitavad seeläbi võimalikult palju materjale ringlusesse suunata. See on vajalik ja iga inimese panus on siin ülioluline.

Kas teadsid et:

•    Iga Eesti elanik toodab aastas ca 400 kg jäätmeid, millest ca 60% on pakendid.  

•    Taaskasutusse suudab Eesti suunata vaid kolmandiku jäätmetest, seejuures on see näitaja püsinud viimased 10 aastat muutumatuna. Vaid kuus Euroopa Liidu riiki suudab veel vähem jäätmeid ringlusse suunata kui meie.

•    Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamine hoiab kokku 90-95% uue purgi tootmiseks vajalikust energiast.

•    Ühe alumiiniumpurgi ümbertöötlemine säästab energiat samas mahus, kui 20W säästupirn põleks järjest 100 tundi või televiisor mängiks 3-4 tundi.

•    Klaas on väheseid materjale maailmas, mida saab pea lõputult taaskasutada ilma, et selle materjaliomadused oluliselt muutuksid. Näiteks ühest konteineritäiest (600 liitrit) klaastaarast saab valmistada üle 200 uue klaaspudeli.

•    Looduses laguneb piimapakk viis aastat, plastpudel 50-80 aastat, kilekott 10-20 aastat, õllepurk 200-500 aastat.  

•  Kasutatud plastpudelitest valmistatakse spordirõivaid, veinipudelitest klaasvilla, jogurtitopsidest elektripistikuid jne.