Sattusid statistikaameti uuringusse? Osale kindlasti!

Statistikaamet saatis kevadel enam kui 10 000 Eesti inimesele teate, et nad on sattunud
„Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringusse". Hoolimata uuringu pikast
nimetusest on küsimustik üsna lühike ja lihtne ning selle täitmine ei võta aega rohkem
kui viis minutit.
Statistikaamet viib läbi maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete
võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse
metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
2021. aastal plaanib statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada
registriandmete põhjal, mis tähendab, et inimeste käest andmeid ei küsita, vaid need
pannakse kokku erinevate registrite abil.
Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja
tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite
andmete põhjal määrama leib- ja perekondi. Probleemi lahendamiseks on
statistikaamet loonud püsielanike määramise reeglid, mille abil hinnatakse, kas isik elab
uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud. Statistikutele pole praegu selge, kui
õiged on registrites sisalduvad andmed. Selle selgitamiseks tehaksegi uuring, mille
juures arvestatakse, et inimesed ankeedile vastates annavad täpseid ja õigeid andmeid.
Andmete analüüsimise tulemusena saavad statistikaameti inimesed teada, kas
registritest saadud andmeid võib loendusel kasutada või tuleb neid täiendavalt
kontrollida ja täpsustada.
Kulutades mõned minutid „Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu" küsimustiku
täitmisele hoitakse kokku paljude inimeste ajakulu, kui Eestis õnnestub 2021. aasta
loendus teostada registripõhiselt, s.o ilma inimestelt nende andmeid küsimata.
Uuringu tulemused avaldab statistikaamet 2018. aasta lõpus.

 

Ene-Margit Tiit, Statistikaamet rahvastikustatistika ekspert