Olles alles alustav noorsootöötaja, avanes mul võimalus osaleda Itaalias õppereisil, mis keskendus videomängude kasutamisele õppeprotsessis ja noorsootöös.

Meie seltskonda kuulusid noorsootöötajad ja õpetajad erinevatest Võrumaa piirkondadest – Setomaalt, Kääpast, Rõugest ja Võrust. Startisime 30. aprilli varahommikul Võrust Tallinna suunas, et lennata Milanosse. Milanosse jõudnud, jätkus teekond bussiga Torinosse, kus ööbisime kesklinna korterites, ümbritsetuna elavast linnamelust.

Esimesel päeval oli meil vaba aega ning kasutasime võimalust tutvuda Torino kauni arhitektuuriga – iga nurga taga avanesid kaunid vaated. Õhtul kogunesime ühiseks õhtusöögiks pitsarestoranis, mis lõpetas päeva mõnusa noodiga.

Teise päeva hommikul sõitsime rongiga kogukonnakeskusesse Cascina Falcherasse, kus tutvusime projektiga, mille eesmärk on aidata intellektipuudega noori töö leidmisel ja sotsiaalsel kaasamisel videomängude abil. Tore oli näha, et videomänge saab kasutada ära omavahelise suhtluse arendamisel. Mängisime lisaks noortega koos videomänge ja vestlesime keelebarjääri ületatavatest teemadest, näiteks autodest.

Samal päeval külastasime Debouche Solidarity Condot, kus tutvustati, kuidas videomänge kasutatakse seenioride digioskuste arendamiseks ja sideme tugevdamiseks noortega. Kuigi töötoas oli osalejaid vähe, saime kinnitust, et videomängud võivad tõesti põlvkondi ühendada.

Kolmapäeval osalesime suures töötoas kohalikus gümnaasiumis, kus videomänge kasutati rühmatöös ja seejärel arutleti kogemuste üle. See oli üks reisi tipphetki, sest saime ise osaleda ja näha, kuidas hästi üles ehitatud töötuba suudab haarata noori ja innustada nende diskussiooni. Tore oli näha, et Itaalia noored võtsid julgelt aruteludest osa ja kuigi osalejaid oli palju, ei läinud arutelu kunagi "laadaks".

Järgmistel päevadel külastasime mitmeid EduGaming Zone'e, kus jälgisime, kuidas noored ja lapsed huvituvad mängupõhistest tegevustest. EduGaming Zone'id on avalikku ruumi (näiteks raamatukogud, kogukonnakeskused, koolid) loodud "nurgad", kus noored saavad koos videomänge mängida ja suhelda. Samal ajal seisab neil kõrval ka juhendaja, kes viib kas jooksvalt või pärast tegevusi läbi reflektsiooni. Vaba aega kasutasime, et tutvuda veelgi rohkem linnaga, näiteks külastasime põgusalt Torino automuuseumit, sest tegemist on ikkagi Fiati kodulinnaga.

Programmi viimasel päeval osalesime None'i linnas töötoas, kus noored mängisid erinevaid videomänge ja reflekteerisid oma kogemusi. Eesmärk oli näidata, et videomängud ei ole ainult meelelahutus, vaid neid saab kasutada ka rahunemiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Gruppidena liiguti eri videomängude vahel ja noored said mõelda sellele, mis tundeid mängud nendes tekitasid ja mida need arendasid, seeläbi saavad nad teadlikumalt valida, mis mängude kasuks otsustada, kui ollakse stressis. Videomängude teadlik ja mõtestatud kasutamine võib olla vägagi kasulik ja arvan, et peaksime ka Eestis rohkem sellele mõtlema.

Reisi lõpetasime Milano lühikese külastusega, enne kui suundusime lennujaama ja asusime koduteele, kaasas palju mõtteid ja uusi ideid, kuidas videomänge noorsootöös kasutada. See õppereis oli inspireeriv ja kinnitas, et mängupõhine õpe pakub palju võimalusi. Olgu selleks siis põlvkondade ühendamine, erivajadustega inimeste toetamine või noorte tundetaibu arendamine. Suur aitäh korraldajatele!

Siim Alve