Sise- ja kaitseministeeriumi toel valminud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uurimus võttis luubi alla seosed piiriturvalisuse ja kogukondliku elujõu vahel. Uurimus viidi läbi viies Kagu-Eesti piirilõigus 2022. aasta augustis-septembris. See piirivöönd ise on 85 km pikkune ja 2–3 km laiune hõredalt asustatud maismaariba.

Antud piirivööndile on iseloomulik suur väljaränne, laste ja noorte vähesus, „pruudipõud" ning väga suur 50–65-aastaste vanusegrupi üleesindatus. Üsna mitmetes külades on praeguseks inimasustus kadunud, mõnedes teistes on kohalik elanikkond asendunud piiri tagant tulnutega. Optimistliku stsenaariumi korral püsib 2035. aastal piirivööndi rahvastik 1880 inimese juures ning pessimistliku stsenaariumi korral elab piirivööndis praegusega võrreldes 25% inimestest vähem. Eesti poolt vaadatuna on haavatavamad need piirilõigud, kus puuduvad looduslikud takistused (veekogud, metsa- ja soomassiivid) ja inimasustus ning kus maastikud on „avatud" juurdepääsule väljastpoolt – sinna ja sealt läbi viivad teed.

Siinsete inimeste sissetulekud on 27% alla Eesti keskmise. Tööealistest elanikest on kohati ainult kolmandik tööga hõivatud. Mittetöötavad elanikud on reeglina töövõimetuspensioni saajad või seotud varimajandusega või omavad töökohta välismaal. Iseloomulik on pendelränne piirivööndist välja. Võtmeteenuste (haridus, arstiabi, ühistransport ja kaubandus) pakkumine on ebarahuldav.

Mobiilside on „auklik" ning internet aeglane. Valdav osa kasutuses olevatest eluhoonetest on üle 60 aasta vanad, keskpärases seisundis ning ilma kaasaegsete mugavusteta.

Elu piirivööndis peab aga jätkuma. Selleks tuleb võimaldada seto kultuurilise järjepidevuse edasikestmist. Vaja oleks tegeleda koha turundusega, mis meelitaks noori maale soodsamate laenutingimustega, samuti paremate elu- ja töötingimuste loomisega. Esmajärjekorras peaks riik toetama piirivalvureid, kaitseliitlasi, päästjaid jt. kogukonnale ja riigile olulisi aktiviste piiriäärsete elukohtade rajamisel. Strateegiliste investeeringute suunamine elamufondi, parema eluhoonete tehnovarustuse tagamine piirivööndis, nn piirivalvetalude loomine ning avalike teenuste tagamine läbi piiriala koefitsientide rakenduse võimaldab säilitada kogukondliku elujõu ning läbi selle panustada piiri turvalisusesse.