SAMM 1
Abivajaduse hindamine
 Võta ühendust kohaliku omavalitsusega, kus hooldust vajav lähedane
rahvastikuregistri andmetel elab, ja anna teada tema abivajadusest.
 Lepi sotsiaaltöötajaga kokku, millal ja kuidas ta abivajaduse hindamise teeb –
kas sotsiaaltöötaja tuleb koju, külastab haiglas või on lähedane ise võimeline
sotsiaaltöötaja juurde minema.
 Hindamise tulemusel selgub, millist abi ja kui suures ulatuses lähedane vajab, et ta
tuleks igapäevaselt toime.

SAMM 2
Sobiliku abi otsustamine
 Kohalik omavalitsus peab sobiva sotsiaalteenuse (nt hooldekodu) võimaldamise
otsuse tegema kümne tööpäeva jooksul peale nõuetekohase taotluse saamist. Otsuse
aluseks on eelnevalt tehtud abivajaduse hindamine.
 Küsi sotsiaaltöötajalt, milliseid teenusepakkujaid piirkonnas on, kuidas toimub
teenusele saamine ja milliseid lisatoiminguid tuleb teha. Näiteks üldhooldusteenuse
puhul soovivad osad hooldekodud näha perearsti tõendit inimese terviseseisundi
kohta.
 Küsi sotsiaaltöötajalt infot, millist abi ja teisi lahendusi kohalik omavalitsus pakub,
kui sobivat teenuseosutajat (nt hooldekodu kohta) koheselt ei leita, kuid abi on vaja
kohe.
 Kohaliku omavalitsuse tehtud otsus sobiva teenuse saamise või mitte saamise
kohta peab olema kirjalik ning arusaadavalt ja selgelt põhjendatud.
 Kui sa ei ole tehtud otsusega nõus, on sul õigus 30 päeva jooksul esitada vaie
kohalikule omavalitsusele.

SAMM 3
Abi korraldamine
 Tea, et kohalik omavalitsus peab igal juhul sinu lähedast abistama, pakkuma
vajadusel ajutisi lahendusi, et lähedase toimetulek tagada. Pereliige ei ole
kohustatud lähedase abistamiseks puhkust võtma ega töölt ära tulema.
 Kui kohe sobivat hooldekodu kohta ei leita, peab kohalik omavalitsus pakkuma
alternatiivseid teenuseid, näiteks koduteenust sellises ulatuses, et lähedase
toimetulek on tagatud, määrama hooldaja, paigutama inimese ajutisele tasulisele
hooldusteenusele õendushaiglasse jms.
 Kui kohalik omavalitsus keeldub abistamast, jättes olukorra lahendamise lähedaste
õlule või pakutav abi ei lahenda tekkinud olukorda (nt õigeaegselt või täielikult), küsi
kohalikult omavalitsuselt kirjalikku selgitust ja teavita sellest sotsiaalkindlustusametit
e-post: info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on teostada
järelevalvet kohaliku omavalitsuse osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi andmise
kvaliteedi üle.

SAMM 4
Abi eest maksmine
 Sotsiaalteenuse eest tasub inimene ise, kuid kohalik omavalitsus peab hindama, kas
inimene (abivajaja) on võimeline seda tasuma.
 Kui inimesel endal puuduvad piisavad rahalised vahendid, peavad teda üldjuhul
abistama ülalpidamiskohustusega inimesed: eaka inimese puhul tema abikaasa (sh
lahutatud abikaasa, kui inimese abivajadus tekkis enne abielu lahutamist), lapsed ja
täisealised lapselapsed. Sotsiaalteenuse eest tasumist ei saa nõuda kaugematelt
sugulastelt, õdedelt-vendadelt ega elukaaslaselt.
 Kohalik omavalitsus peab arvestama, et ülalpidamise andmine ei tohi kahjustada
ülalpidaja tavapärast toimetulekut.
 Kohalik omavalitsus ei saa sobiva sotsiaalteenuse eest tasumiseks nõuda
pereliikmetelt nende eluaseme maha müümist ja peab võtma arvesse ka
ülalpidajate muid kohustusi, näiteks alaealiste laste ülalpidamist. Ka pensionieas
pereliikmete puhul peab arvestama nt sissetuleku suurust, kulutusi eluasemele ja muid
ülalpidamiskohustusi.
 Mõnel juhul on lähedased ülalpidamise andmisest osaliselt või täielikult
vabastatud, kuna ülalpidamise nõudmine on ebaõiglane (nt pole eakas last selle
lapsepõlves ülal pidanud).
 Kui lähedased ei ole võimelised eakat sotsiaalteenuse eest tasumisel abistama,
peab kohalik omavalitsus teenuse inimesele igal juhul tagama ning võtma teenuse
eest tasumise osaliselt enda kanda. Selle kohta tuleb teha kohalikul omavalitsusel
põhjendatud otsus.
 Kohalikul omavalitsusel on õigus makstud summa hiljem ülalpidamiskohustusega
lähedastelt tagasi nõuda, kui selgub, et neil on olnud piisavad võimalused oma
lähedast teenuse eest tasumisel abistada.
 Kui sul pole võimalik ülalpidamiskohustust täita, kuid kohalik omavalitsus leiab, et
pead elatist maksma, saab lõpliku otsuse ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise,
täitmise ajalise piiramise või elatise vähendamise kohta teha kohus. Eesti elanikel,
kelle keskmine brutosissetulek jääb alla 1900 euro, on võimalik kasutada tasuta
õigusabi. Lisainfo: http://www.juristaitab.ee/

Lisainfo:
 Üldhooldusteenuse pakkujad: http://www.sm.ee/et/hoolekandeasutused.
 Ülalpidamiskohustuse õigusanalüüs: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/hoolduskoormus/ulalpidamiskohustuse_analuus.pdf
 Ülalpidamiskohustus pereliikme seisukohast: Sotsiaaltöö ajakiri 01/2018 lk 44
http://www.tai.ee/images/ST1_2018_sisukord.pdf