Setomaa valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2023-2033
Setomaa Vallavalitsuse määrusega nr 5, 05.07.2023 kinnitati Setomaa valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2023-2033.
Arengukava esimestes peatükkides antakse lühiülevaade varem valminud Setomaa valla arengudokumentidest koos seostega koostatud soojusmajanduse arengukavasse, Setomaa valla kaugküttesüsteemi olukorrast ning analüüsitakse korterelamute ja ühiskondlike hoonete renoveerimise mõju kaugküttesüsteemile. Järgnevates peatükkides pööratakse põhitähelepanu soojusvarustuse arengu planeerimisele, loodava kaugküttesüsteemi ja tarbijate soojuskasutuse analüüsile, pakutakse välja Värska kaugkütte süsteemi perspektiivseid lahendusi ja hinnatakse neid nii majanduslikust, sotsiaalsest kui jätkusuutlikkuse seisukohast. Arengukavas käsitletakse Värska alevikus, Mikitamäe, Meremäe, Obinitsa ja Saatse külades kohalikule omavalitsusele kuuluvate hoonete soojusvarustust. Setomaa vallas oleks kõige tõenäolisem koht kaugküttevõrgu taastamiseks ehk kaasaegsel viisil väljaehitamiseks Värska alevikus, kus on piisavalt soojuskoormust suhteliselt väikesel territooriumil ja kõige rohkem kaugküttetarbijaid nii munitsipaalhoonete kui ka korteriühistute näol. Katlamaja asukohana võiks vaadelda vallale kuluvat maatükki lasteaia ja korterelamute läheduses. Ebatõenäoline on taasrajada kaugküttevõrk teistes Setomaa valla asulates, kus see on ajalooliselt olnud, sest see nõuaks kõigi korteriühistute kooskõlastatud tegevust nii hoonete renoveerimisel kui kaugküttele üleminekul.
Praktiliselt kõigi korteriühistute hooned vajaksid nende pikaajalise säilivuse eesmärgil renoveerimist ja selle käigus energiatõhusamaks muutmist ning sel juhul oleks nii tehniliselt kui majanduslikult mõistlik need hooned ka piisavalt soojustada, et saavutataks vähemalt C energiaklass. Praeguse hoonete tehnilise seisukorra ja energiatarbimise juures oleks energiaklassiks keskmiselt E klass, kuid mõni parem, mõni halvem. Hooneid võiks järkjärgult renoveerida vastavalt elanikkonna võimekusele. Arvestada tuleks ka sellega, et elanikkond paljudes maa-asulates kahaneb, mistõttu ei olegi võib-olla mõistlik kõiki elamuid/hooneid renoveerida, vaid pooltühjade hoonete elanikud kokku kolida tehniliselt paremas seisus olevatesse hoonetesse ja need renoveerida. See eeldab suurt bürokraatlikku tööd kinnisvara juriidiliste küsimuste lahendamisel. Munitsipaalomandis olevate hoonete renoveerimist korraldab vallavalitsus vastavalt finantsvõimalustele ja riiklike toetuste olemasolule. Kõik Eesti energiamajanduse arengudokumendid viitavad sellele, et maagaasist tuleks Eestis täielikult loobuda kas juba aastaks 2035 või hiljemalt aastaks 2050. Seega tuleks ka Värska aleviku soojusmajanduse tuleviku kavandamisel esmajoones analüüsida taastuvate ja kodumaiste energiaallikate kasutamise võimalusi. Põhimõtteliselt saaks Värska hoonete kütte lahendada mõnel järgneval viisil:
• kaugküttesüsteemi rajamine hakkpuidu katlamaja baasil;
• kaugküttesüsteemi rajamine pelletikatlamaja baasil;
• lokaalsete gaasikatelde asemel pelletikatelde paigaldamine ning varustamine pelletipunkri ja sööteseadmega (kui on vajalik ruum hoonetes). Lahendusvariant tuleb iga hoone korral eraldi läbi analüüsida, selgitada välja ümberkorralduste tehnilised võimalused ja planeerida Setomaa valla soojusmajanduse arengukava vastav investeering. Lokaalse pelletikütte korral on oluline, et hoonesse oleks võimalik paigaldada vähemalt paarinädalase pelletivaruga punker.
• lokaalküte õhk-vesi soojuspumpadega (odavam paigaldus, saadav soojus kallim kui järgmisel juhul);
• lokaalküte energiapuuraukude baasil soojuspumpadega (kallis paigaldus, saadav soojus odavam kui eelmisel juhul).
Värska loodava kaugküttevõrgu uue 850 kW võimsusega hakkpuidukatlamaja ligikaudseks maksumuseks võib olla umbes 1,4 M€ ja kaugküttetorustiku rajamine maksaks ligikaudu 302 500 €. Sõltuvalt aastasest tarbimismahust ja hakkpuidu hinnast võib soojuse käibemaksuta hind tarbijale tulla vahemikus 91,10 – 120,35 €/MWh.
Kui paigaldada pelletikatlamaja, võiks sõltuvalt aastasest tarbimismahust ja pelletite hinnast, soojuse käibemaksuta hind tarbijale olla vahemikus 71,52 – 112,42 €/MWh. Kui hakkpuidukatlamaja korral määras soojuse hinna ära juba ainuüksi investeeringu maht, siis pelletikatlamajaga kaugkütte korral sõltuks soojuse hind põhiliselt pelletite hinnast, seega sõltub selle lahenduse perspektiivikus pelletite hinna tasemest.