Kui lapse isa teab ette, et tal pole võimalik sünni registreerimise või isaduse omaksvõtu avaldust selle aja jooksul esitada, võib ta vastava tahteavalduse esitada juba enne lapse sündi. Sel juhul peab ta andma nõusoleku ka lapsele antava nime osas.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, võib sündi registreerima tulla neist ainult üks. Ka siis on vaja kaasa võtta teise vanema kirjalik avaldus lapse nime kohta.

Kui tervishoiuteenuse osutaja on esitanud sünnitõendi rahvastikuregistrisse, võivad lapse vanemad sünni registreerimise avalduse esitada e-rahvastikuregistris.

Teenus võimaldab sünni registreerimise avaldust esitada ka vanematel, kes ei ole abielus. Pärast sünni registreerimist saavad vanemad teate, millisest perekonnaseisuasutusest on neil võimalik soovi korral kätte saada lapse sünnitõend.

Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teatama sellest ükskõik millisele sünde registreerivale perekonnaseisuasutusele. Sel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega ühe kuu võrra pikendada.

Sünni registreerimiseks tuleb esitada:

• sünni registreerimise avaldus;

• avaldajate kehtivad isikut tõendavad dokumendid;

• tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta.

Seadusest tulenevatel juhtudel võib perekonnaseisuasutus nõuda sünni registreerimiseks ka teisi dokumente, näiteks vanemate abieludokumenti, kui nende abielu andmeid pole kantud rahvastikuregistrisse.

Sünni registreerimise kohta saab täpsemalt lugeda SIIT