Värska-Ulitina teelõik on unikaalne ja keeruline teejupp, mis kulgeb kahe riigi vahelise piiri ääres ja läbistab Venemaa territooriumi kokku pea ühe kilomeetri ulatuses. See tähendab, et igal autojuhil, kes sõidab sellel teelõigul, tuleb kahel korral siseneda ja lahkuda Venemaalt. Kuigi see võib tunduda põnevana, on tegelikkus kaugel seikluslikust — peatuda ja jalgsi kõndida Venemaa territooriumil on rangelt keelatud.

Veel 2014. aastal paistis lootus piiri küsimuse lahendamiseks. Eesti ja Venemaa vahel käisid läbirääkimised piirileppe ratifitseerimise üle, mis oleks sisaldanud ka maadevahetust. Selle kokkuleppe kohaselt oleks Saatse saapas asuvad alad kuulunud Eestile, lihtsustades oluliselt kohalikku liiklust ja piirihaldust. Paraku on tänaseks see lootus kustunud ja reaalsus on see, et maadevahetust Venemaaga ei toimu.

Siseminister Lauri Läänemets tutvustas 16.mail Vabariigi Valitusele vajadust hakata rajama Saatse saapast ümbersõitu ning valitsus leidis, et see on vajalik. Siseministri sõnul on valitsuse toetus piiritaristu ehitamisele ja ümbersõiduteede rajamiseks tervitatav, sest lõpuks saab olema kohalikele liiklejatele tagatud ohutus - nii jalgsi kui autoga. „Arvestades praegust julgeolekuolukorda ning tuleviku väljavaateid Venemaaga üldise koostöö jätkumises, peab Siseministeerium oluliseks, et piiritaristu ehitatakse välja vastavalt tänasele kontrolljoone kulgemisele. Sellega välditakse olukorda, kus piiritaristu jääks määramata ajaks ligikaudu 4,5 km lõigul välja ehitamata. Lisaks rajame turvalisuse kaalutlustel alternatiivse ühenduse ümber Saatse saapa, et kõik saaksid vältida Vene Föderatsiooni territooriumil liiklemist – kuna oleme viimasel ajal olnud päris tihedalt erinevate Vene hübriidrünnaku katsetuste tunnistajateks, peame riske hindama ja arvestama, et ka näiteks Saatse saapa läbimist võidakse idanaabri poolt ära kasutada erinevateks provokatsioonideks. Tahame jätta selliste stsenaariumite tekkevõimalusele võimalikult vähe ruumi, ehitada täielikult välja piiritaristu ja tagada oma inimeste turvalisuse," ütles siseminister Lauri Läänemets. 

Transpordiameti on pakkunud lahendusena ümber „väikese saapa" ca 250 meetri pikkuse uue trassi ehitamist (maksumus on ca 170 000 eurot) ning ümber „Saatse saapa" uue trassi rajamist. Selleks tuleb 4,7 km ulatuses rajada uus tee ning 1,4 km ulatuses korrastada  olemasolevaid teid (maksumus on 2,4 miljonit eurot). Transpordiameti hinnangul saab alustada esimese ümbersõidu väljaehitamisega 2025. aastal. Lõplikult valmiksid  ümbersõidud 2026. aastal. 

Lisaks teedele on oluline osa projektist siiski uue piiritara rajamine, mis aitab tõkestada ebaseaduslikku piiriületust ja tugevdada piirikontrolli. See on eriti oluline, arvestades viimaste aastate geopoliitilisi pingeid ja vajadust tagada riigi julgeolek.

Setomaa vallavanem Raul Kudre tööplaani on viimasel ajal pidevalt kerkinud piiriga seotud teemad, olgu selleks piiriületus, ebaseaduslikud migrandid või piiritaristu ehitus. Samas on olnud tegemist probleemidega, mille lahendamine kuulub valdavalt riigi valitsuse kompetentsi. Vallavanema arvates on valitsuse põhimõtteline otsus rajada „Saatse saabastest" möödasõidu teed õige ja kohalikele elanikele turvatunnet pakkuv: "See on kõige rohkem ikka kohalikele elanikele turvatunde andmine, et nad pääsevad ka tulevikus koju."

 

Rein Järvelill

Kommunikatsioonispetsialist