Arvi Uustalu
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja

Riik on käivitanud hulga tegevusi Eesti inimeste, kogukondade ja asutuste kriisivalmiduse edendamiseks. Siseministeerium toetab kogukondade valmisoleku arendamist juba teist aastat pea miljoni euroga, päästeamet pakub tasuta kriisikoolitusi ja nõustamist.

Väikese Eesti elanikke on viimastel aastatel räsinud mitmed kriisid: COVID pandeemia, Ukraina sõjapõgenikud, sügistormituultes murdunud puude või märja lume ja jäite raskusest purunenud elektriliinidest tingitud voolukatkestused. Lõuna-Eesti inimesed ja kogukonnad on leidlikkuse ning hea koostöövõimega näidanud, et sellised kriisid neid rivist välja ei löö. Inimeste ja kogukondade toimetuleku kõrval on paremaks muutunud riigiasutuste ja omavalitsuste kriisideks valmisolek. Selleks on hangitud vajalikke vahendeid ja varusid, uuendatud plaane ning harjutatud õppustel neid rakendama. Riiklikul tasandil on olnud olulised elanikkonnakaitse arengud kiire ohuteavituse, hoiatussireenide, ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise valdkonnas.  Idanaabri vaenutegevuse tagajärjel kujunenud julgeolekuolukord, tema pidev sõjatrummi põristamine ja ähvardav oht meie elutähtsatele teenustele sunnib kõiki kriisideks valmisoleku nimel edasi pingutama. Ühiskonna kriisivalmiduse parandamiseks on siseministeeriumil ja päästeameti ennetusvaldkonnal pakkuda mitmeid tegevusi, toetusmeetmeid ning koolitusi. 

Kriisikoolitus peaks kõnetama igaüht

Kodanike maksimaalne valmisolek iseseisvalt kriisis hakkama saamiseks tagab ühiskonna tervikliku toimimise raskeimaski kriisis. Nii tavakodanikel kui kriisiülesandeid täitvatel inimestel peab olema ette valmistatud ja läbi mõeldud kodune praktiline kriisiga toimetulek ehk kust tuleb tavapäraste teenuste ja elektri katkemisel perele vajalik vesi, toit, soojus ja elektrienergia. On tähtis, et esimeste raskuste ajal ei peaks eesliini töötajad ja asutuste võtmeisikud muretsema oma lähedaste pärast, vaid igaüks saaks täita kriisiülesandeid oma töökohal riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja elutähtsat teenust tagavas asutuses või eraettevõttes.

 

Huvi kriisideks valmistumise ja seda puudutavate koolituste vastu on kasvanud. Meie spetsialiste kutsutakse esinema töökollektiivide, külakogukondade ja korteriühistute koosolekutele. Julgustan kõiki huvilisi edaspidigi Lõuna päästekeskuse ennetusbüroolt tasuta kriisikoolitusi tellima! 2023. aastal koolitas päästeamet tuhatkonnal kriisiõppepäeval üle 26 000 inimese. Lisaks on praktilisi kriisiteadmisi võimalik omandada erinevatel avalikel üritustel, kus päästeamet on esindatud ja avalikel õppustel. Sel aastal on hea võimalus osaleda näiteks päästeameti ja kaitseliidu 5. oktoobril korraldataval ulatusliku evakuatsiooni õppusel „Lõuna Sild 2024". Sinna kutsuvad õppusel kaasa löövad Kagu-Eesti omavalitsused elanikke evakueeritavate rolli, keda peaks kogunema ligi 1000.

Kui kriisides üksi hakkama saad, siis koos teistega oled kordades tugevam

Kriiside efektiivne lahendamine peab algama igale elanikule ja abivajajale võimalikult lähedalt. See tähendabki, et kriisi lahendamine algab iga inimese enda kriisiks valmisolekust. Järgmiseks toimetuleku kaitsekihiks on kogukonnad –  külaseltsid, vabatahtlikud ühendused, kodanikuühiskonna võrgustikud, linnaosad, asumiseltsid ja korteriühistud ning seejärel kohalikud omavalitsused ja riigiasutused. Lõuna päästekeskus koos omavalitsuste ja külaliikumisega „Kodukant"  on kriisideks valmistumise teemasid tutvustanud juba rohkem kui kahesajale mittetulundusühingule. Neist nii mõnigi sai innustust alustada ettevalmistavaid tegevusi, et paremini oma kogukonna elanike kaitseks valmis olla. Sisekaitseakadeemia 2023. aasta uuring kogukondade kriisivõimekuse kohta tõi välja, et ligikaudu pooled küsitletud kogukonnaseltsidest olid valmis oma liikmeid kriisiolukordades toetama ja osad olid seda juba teinud.

Kõige paremini suudavad oma inimesi muutusteks motiveerida kohaliku elu eestvedajad ja arvamusliidrid, kes teevad aktiivset koostööd päästeameti ja omavalitsustega. Tegutseme selle nimel, et iga kogukonna aktivistidest saaks toimiv kriisimeeskond, kus rollid on kokku lepitud ja liikmete oskused ning võimalused kaardistatud. Teiseks tähtsaks eesmärgiks on luua ja ette valmistada kogukonna kerksuskeskused. Kerksuskeskused on kriisiolukorras kasutusele võetavad hooned, kus abivajajad saavad süüa, juua, sooja, peavarju, abi ja infot. Neid saab enamuses luua külamajade või seltside kasutatavate muude hoonete baasil. Oleme kogukondi ja seltse valmis abistama ka kriisiplaanide koostamisel, kus peavad olema kaardistatud riskid ja hoolikalt läbi mõeldud, kuidas üheskoos erinevat sorti kriisidega toime tulla. Lisaks aitame kokku panna ülevaadet kogukondade kriisivarudest ja -vahenditest ning abistada puuduolevate vahendite soetamisel riiklike toetusprojektide kaudu. Päästeamet on juba toetanud sadade tuhandete eurode väärtuses ühingutele generaatorite, meditsiinivahendite, sidevahendite ning muude kriisivarude hankimist. Siseministeerium jagas läbi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) Innovatsioonifondi eelmisel aastal ligi miljon eurot ja teist sama palju jaotatakse laiali tänavu. Kogukondade elanikkonnakaitse arendamise huvilistel soovitan selle kohta otsida infot KÜSKi kodulehelt.

Lõpetuseks kordan Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise 24. veebruari Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes väljaöeldut: „Kui maailm pöörleb aina pöörasemalt, siis seda enam on tarvis, et meil oleksid kantsid, kus tunda end turvaliselt. Lähedased, kes toetavad. Riik, kes kaitseb. Sõbrad, kes mõistavad. Ärevus ja hirm ei saa olla meie saatjad. Meil pole põhjust kedagi ega midagi karta. Meie julgus annabki kindluse, et Eesti jääb Eestiks."

Infoks:
Päästeameti tasuta kriisikoolitusi Lõuna-Eestis on võimalik tellida kontaktil arvi.uustalu@paasteamet.ee. Koolituste teemad:

• Kodune valmisolek kriisiks, ohuteavitus, infoallikad, varjumine, ulatuslik evakuatsioon jms.
• Kogukonna kriisiplaani koostamine Päästeameti ja KOV kaasabil.
• Kogukonna kriisimeeskonna loomine ja rollide jaotus.
• Kogukonnas olemasolevate kriisivarude ja vahendite kaardistamine.
• Toetusprojektide abil kogukonnale täiendavate kriisivarude ja vahendite hankimine.
• Kogukonna kerksuskeskuste loomine (kriisiolukorras hoone/ruum, kus saab sooja, abi ja infot).